Sub-pages

Mis on gripp?

Gripp on gripiviirusega nakatumisest tingitud nakkuslik hingamisteede haigus. Euroopas esineb grippi iga-aastaste epideemiatena talvehooajal. Gripiepideemiatega kaasnevad suur haiglaravi määr ja suremus.

EuroMOMO võrgustikus (1) osalevates ELi/EMP riikides oli suremus gripi tõttu 2016./17.  ja 2017./18.  aasta gripihooajal hinnanguliselt 25 surmajuhtu 100 000 elaniku kohta (2).

Ka loomad võivad nakatuda grippi. Vahel võivad loomad nakatada ka inimesi, näiteks lindude ja sigade gripi korral.

Lisaks hooajalistele gripiepideemiatele võivad aeg-ajalt tekkivad uued gripiviirused põhjustada pandeemiaid. Pandeemia tähendab uue inimeste gripi ülemaailmset levikut. 2009.  aastal levinud A(H1N1)pdm09 gripi pandeemia põhjustas maailmas 123 000–203 000 surmajuhtu ja ka olulise ülemaailmse sotsiaal-majandusliku koormuse  (3).

Gripipandeemia tekib, kui ilmub uus inimesi nakatav gripiviiruse tüvi, mille suhtes ei ole immuunsust ja mis võib kergesti levida inimeselt inimesele.

Symptoms of influenza

Mis on gripisümptomid?

Kõik gripiviirusega nakatunud ei haigestu. Haigestunutel esinevad enamasti järgmised sümptomid:

  • palavik või palavikulisus;
  • peavalu;
  • lihasevalu;
  • üldine halb enesetunne;
  • ninavoolus;
  • kurguvalu;
  • kuiv köha.

Haiguse raskus on väga varieeruv, sümptomiteta kuni raske seisundini. Tüsistusteta juhtudel kaovad sümptomid ühe nädala jooksul.

 

Father and child

Mis on gripitüsistused?

Gripitüsistused on näiteks kopsupõletik ja entsefaliit (peaajupõletik). Olemasolev terviseprobleem võib pärast grippi nakatumist süveneda.

Kuidas gripp levib?

Gripp levib kergesti inimeselt inimesele. Levik toimub peamiselt nakatunud patsientide eritistega, nt köhimisel või väljahingamisel õhku sattuvate piiskadega otsekokkupuute kaudu. Gripp võib levida ka nakatunu eritistega saastunud käte, taskurättide ja pindade kaudu.

Kes võivad grippi nakatuda?

Igal aastal haigestub grippi ligikaudu 20% elanikkonnast, kuid sümptomid tekivad nakatunutest veerandil. Lapsed haigestuvad veidi sagedamini kui täiskasvanud.

Haigus kulgeb raskelt ja tüsistustega enamasti imikutel, nõrga tervisega eakatel ja teatud meditsiinilistes riskirühmades. Samas ei ole ligikaudu pooltel intensiivravi vajavatel lastel ja tööealistel täiskasvanutel varasemaid terviseprobleeme.

process of vaccination illustration

Kuidas grippi ennetada?

Tõhusaim gripiennetuseviis on vaktsineerimine. ELi liikmesriikides soovitatakse hooajalise gripi vastu vaktsineerimist teatud riskirühmadele, näiteks eakatele ja isikutele, kellel on kroonilised terviseprobleemid, nagu südamehaigus, kopsude ja hingamisteede haigused, diabeet või immuunsüsteemi häired.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vaktsineerida ka tervishoiutöötajaid. ELi nõukogu soovituses hooajalise gripi vastase vaktsineerimise kohta julgustatakse riike suurendama tervishoiutöötajate vaktsineeritust.

Enamik ELi liikmesriikide järgib WHO soovitust vaktsineerida rasedaid ja mõni järgib ka soovitust vaktsineerida terveid 6–59 kuu vanuseid lapsi.

Hooajalise gripi vaktsiine tuleb igal aastal ajakohastada, sest gripiviirused muutuvad pidevalt.

Lisaks vaktsiinidele aitavad ka viirusvastased ravimid ohutult ja efektiivselt ennetada gripinakkust ja vähendada nakatumise raskust teatud keskkondades, näiteks õenduskodudes.

Kuidas grippi ravitakse?

Enamasti soovitatakse gripipatsientidel olla voodis ja juua sümptomite leevendamiseks palju vedelikku; koju jäämine vähendab ka teiste inimeste nakatamise riski. Patsientidel soovitatakse seisundi halvenemisel arsti poole pöörduda.

Gripi vastu on ohutud ja tõhusad ka viirusvastased ravimid, mida tuleb võtta võimalikult kiiresti pärast nakatumist. Neid soovitatakse siiski peamiselt raske või kiiresti halveneva seisundiga patsientidele. Mõnel gripipatsiendil võivad tekkida ka bakteriaalsed tüsistused, mida tuleb ravida antibiootikumidega.

--------------------------------------------------------------------

Viited:

(1) EuroMOMO - European monitoring of excess mortality for public health action: http://www.euromomo.eu/methods/objectives.html

(2) Nielsen J. et al. European all-cause excess and influenza-attributable mortality in the 2017/18 season: should the burden of influenza B be reconsidered? Clinical Microbiology and Infection. 2019; 25.  aastakäik, nr 10, lk 1266–1276. Avaldatud aadressil https://www.clinicalmicrobiologyandinfection.com/article/S1198-743X(19)30058-8/fulltext

(3) Simonsen L. et al. Global mortality estimates for the 2009 Influenza Pandemic from the GLaMOR project: a modeling study. PLoS Med. 2013 Nov; 10(11): e1001558. Avaldatud aadressil https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3841239/

Lisateave on ECDC veebilehel: https://www.ecdc.europa.eu/en/seasonal-influenza/facts/factsheet

NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja see ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

Muud teabelehed

Inimese papilloomiviirus (HPV)

Inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon on viirusinfektsioon, mis levib peamiselt suguliselt vahetul kokkupuutel…

Läkaköha

Läkaköha on väga nakkav bakterhaigus, mis haarab kopse ja hingamisteid.

Leetrid

Leetrid on väga nakkav viirushaigus, millesse võib nakatuda mis tahes vanuses ja mis võib levida ulatuslikult.

Page last updated 13 Märts 2020