Puukentsefaliit
Mis on puukentsefaliit?
Puukentsefaliit on inimese viiruslik nakkushaigus, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ja esineb paljudes Euroopa ja Aasia piirkondades. Viirus levib sageli metsaelupaikades leiduvate nakatunud puukide hammustusega. EL/EMPis teatatakse igal aastal keskmiselt üle 3000 puukentsefaliidi juhtumist.
Mis on puukentsefaliidi sümptomid?
Puukentsefaliit avaldub kõige sagedamini kahefaasilise haigusena. Esimest faasi seostatakse järgmiste sümptomitega:
- palavik;
- väsimus;
- peavalu;
- lihasevalu;
- iiveldus.
Teine faas mõjutab kesknärvisüsteemi, mille sümptomiteks on meningiit (aju ja seljaaju ümbritseva membraani põletik) ja/või entsefaliit (ajupõletik).
Mis on puukentsefaliidi tüsistused?
Puukentsefaliit võib põhjustada ajupõletikku (entsefaliiti) ning aju ja seljaaju ümbritseva membraani põletikku (meningiiti). See võib põhjustada mitmesuguseid neuroloogilisi tüsistusi, nt järgmisi:
- mälu, keskendumisvõime ja üldise kognitiivse funktsiooni häired;
- lihasnõrkus, värisemine, koordinatsioonihäired ja tahtmatud liigutused;
- tuimus ja kirvendustunne.
Mõnel juhul võivad puukentsefaliidiga nakatunud isikud jätkuvalt kogeda püsivaid sümptomeid ja pikaajalist mõju. Need on näiteks järgmised:
- krooniline väsimus;
- püsivad kognitiivsed häired;
- motoorikahäired;
- muud neuroloogilised sümptomid.
Kuidas puukentsefaliit levib?
Puukentsefaliit levib peamiselt puukentsefaliiti kandvate nakatunud puukide hammustuste kaudu. Viirust võivad kanda erinevad puugiliigid. Puugid nakatuvad puukentsefaliidi viirusega, kui nad toituvad nakatunud loomade verest. Kui puuk on nakatunud, võib ta pärast nahale kinnitumist viiruse inimesele edasi anda. Viirus levib väga kiiresti, seega tuleb puugid pintsettidega võimalikult kiiresti eemaldada.
Neid puuke leidub tavaliselt metsa- või rohumaadel, kus nad võivad inimestega kokku puutuda. Oluline on märkida, et puukentsefaliit ei saa kanduda inimeselt inimesele.
Kes võib nakatuda puukentsefaliiti?
Piirkondades, kus puukentsefaliit on levinud, võivad inimesed, kes viibivad vaba ajal õues või tegelevad kutseliste välitegevustega, nt jahipidamine, kalapüük, telkimine, seente ja marjade korjamine, metsandus, orienteerumine ja põllumajandus, puutuda kokku nakatunud puukidega ja olla seetõttu nakatumisohus.
On tõendeid, et inimestel, kes tarbivad pastöriseerimata piimatooteid, võib samuti olla risk nakatuda puukentsefaliiti, sest on täheldatud juhtumeid kitse toorpiima tarbinud inimestel, kes elavad puukentsefaliidi viiruse levikupiirkondades.
Kuidas puukentsefaliiti ennetada?
Vaktsineerimine on üks tõhusamaid vahendeid puukentsefaliidi ennetamiseks.
Lisaks saab puukentsefaliidi viirusega nakatumise riski vähendada, kui vältida puugihammustusi järgmisel viisil:
- puugitõrjevahendite kasutamine;
- pikkade varrukate ja pikkade pükste kandmine;
- keha kontrollimine puukide suhtes pärast õues viibimist ja puukide eemaldamine pintsettidega võimalikult ruttu.
Kuidas puukentsefaliiti ravitakse?
Puukentsefaliidil ei ole konkreetset ravi. Ravi põhineb toetaval ravil. Kui inimesel tekib meningiit, entsefaliit või meningomüeliit, vajab ta haiglaravi ja toetavat ravi, nt hingamisaparaati, piisava hulga vedelike manustamist või ajuturse vähendamist.
NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.