Vaktsineerimine
Vaktsineerimine kaitseb inimesi raskete ja eluohtlike nakkushaiguste eest, näiteks gripp, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, mumps, punetised, meningokokkhaigused, invasiivne pneumokokkhaigus ja lastehalvatus.
Igal aastal jääb maailmas tänu vaktsineerimisele haigestumata leetritesse 2,7 miljonit inimest, läkaköhasse miljon inimest ja teetanusse kaks miljonit imikut (1).
Minevikus surid paljud inimesed haigustesse, mille eest tänapäeval kaitsevad vaktsiinid. Sagedamini esines ka haiguste tüsistusi, näiteks leetrite tõttu pimedaksjäämist ning kaasasündinud kurtust, kaed või õppimishäireid, mida põhjustasid ema poolt raseduse ajal põetud punetised. Nagu paljud enne 1960. aastaid sündinud mäletavad, oli lastehalvatus Euroopas ja mujal varem oluline surma, halvatuse ja elukestva puude põhjus.
Kui nakkavad on haigused?
Allikas: Plotkin S, Orenstein W, Offit P. Vaccines.
Fifth Edition 2008, Elsevier Inc.
Vaktsineerimine aitab takistada haiguse levikut kogukonnas. Kui suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud, ei saa nakkushaigused kergesti levida. Seda nimetatakse rühmaimmuunsuseks ehk kogukonnaimmuunsuseks. Vaktsineerimine aitab haigusi likvideerida või oluliselt vähendada uute haigusjuhtude arvu.
Tänu vaktsineerimisele
- on rõuged likvideeritud kogu maailmas;
- ei levi lastehalvatus enamikus maailma riikides, sealhulgas Euroopas.
Vaktsineerimine takistab ka teatud vähieelsete kasvajate ja vähiliikide teket, näiteks
- vaktsineerimine inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu aitab kaitsta emakakaelavähi ja muude vähiliikide eest, mida tekitab HPV-infektsioon;
- vaktsineerimine B-hepatiidi vastu aitab kaitsta maksavähi eest, mida tekitab pikaajaline B-hepatiidi infektsioon.
Vaktsineerimiskavad toovad ühiskonnale ka muud kasu. Need vähendavad inimeste ja riikide sotsiaalset, psühholoogilist ja rahalist haiguskoormust, leevendades survet tervishoiule ja sotsiaalhooldusele ning võimaldades inimestel osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, näiteks hariduses või tööhõives.
Vaktsineerimine on parim viis, kuidas saavutada immuunsus vaktsiinennetatavate haiguste vastu, võrreldes haiguse läbipõdemisel saadava immuunsusega. Tänu vaktsineerimisele ei teki haiguse sümptomid, mis võivad olla rasked.
--------------------------------------------------------------------
Viited:
(1) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/MEMO_18_3458
Vaktsineerimise kasulikkus üksikisikutele
Uurige, kuidas vaktsiinid kaitsevad inimesi raskete ja eluohtlike haiguste eest.
Vaktsineerimise kasulikkus kogukonnale
Saage teada, kuidas vaktsiinid aitavad vähendada haiguste levikut kogukondades ja saavutada rühmaimmuunsust.
Millal vaktsineerida?
ELi/EMP riikide riiklikud vaktsineerimiskavad, mille järgi vaktsineeritakse teatud vanuse- ja elanikkonnarühmi.