Vaktsineerimise kasulikkus

smiling-girl-being-vaccinated
© iStock

Vaktsiinid ennetavad haigusi, mis võivad muidu põhjustada raskeid terviseprobleeme, püsivat puuet või isegi surma. Vaktsiine kasutatakse maailmas igal aastal sadadel miljonitel inimestel, et kaitsta neid raskete haiguste eest.

Näiteks 2018. aastal said 86% maailma imikutest kolm annust vaktsiini, mis kaitseb difteeria, teetanuse ja läkaköha eest, ja 85% maailma imikutest said kolm annust lastehalvatuse vastast vaktsiini (1).

Teisiti kui ravimid, mis ravivad olemasolevat haigust, vaktsineeritakse tavaliselt terveid inimesi, et nad ei haigestuks. Seega ei pruugi vaktsineerimise pikaajaline kasulikkus olla kohe ilmne.

Paljud nakkushaigused on tänapäeval väga haruldased tänu vaktsineerimisele, seega mõnikord unustatakse nende haiguste kahjulikud tagajärjed. Kui vaktsineerimine lõpeks, tekiksid nende haiguste puhangud uuesti.

Näide: leetrid

Leetrid olid paljudes Euroopa riikides peaaegu likvideeritud.

Alates oktoobrist 2016 on ELi/EMP riikides leetrid siiski sagenenud ja mitmes riigis on olnud haiguspuhanguid (2), sest vaktsineeritus on vähenenud.

Leetrid võivad olla rasked või isegi eluohtlikud. Lisateave on leetrite teabelehel.

Ainus võimalus leetrite eest kaitsta on vaktsineerimine. MMR-kolmikvaktsiin kaitseb korraga leetrite, mumpsi ja punetiste eest. MMR-vaktsiin on ohutu ja efektiivne.

Näide: läkaköha

Läkaköha on hingamisteede haigus. See võib levida kiiresti. Läkaköha tõttu vajavad imikud sageli haiglaravi ning tüsistusrisk ja haiglaravi vajadus on suurem, kui imik on noorem kui kolm kuud. Läkaköha võib põhjustada raskeid köhahooge ja kestab tavaliselt kolm kuni kuus nädalat.

Haiguse tüsistused on näiteks kopsupõletik, entsefalopaatia (teatud peaajuhaigus), epilepsiahood ja isegi surm. Lisateave on läkaköha teabelehel.

Vaktsineerimine läkaköha vastu on Euroopa Liidu riiklike vaktsineerimiskavade osa. See kaitseb imikuid läkaköha eest ja võib tekitada ainult kergeid kõrvalnähte. Ligikaudu 20% imikutest tekib süstekohal punetus ja valu. Alla 5%-l tekib palavik.

--------------------------------------------------------------------

Viited:

(1) https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/immunization-coverage

(2) ECDC riskihinnang „Kes on ELi/EMP riikides leetrite riskirühmas?“, 28.5.2019, https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/risk-assessment-measles-eu-eea-2019

Vaktsiinide heakskiitmine Euroopa Liidus

Enne vaktsiini heakskiitmist ELis peab selle arendaja seda põhjalikult uurima…

Vaktsiinide ohutuse seire ja kõrvalnähtude teatamine

Kui vaktsiin on kasutamiseks heaks kiidetud, jälgivad ELi/EMP riiklikud ametiasutused ja Euroopa Ravimiamet (EMA) pidevalt kõrvalnähte inimestel, kes on saanud seda vaktsiini.

Vaktsiinide efektiivsus

See, kas vaktsiin suudab ennetada teatud haigust, määrab vaktsiini efektiivsuse.

Kuidas vaktsiinid toimivad?

Iga viirus ja bakter tekitab immuunsüsteemis ainulaadse reaktsiooni, mis hõlmab teatud rakukogumit vereringes…

Otsused Euroopa riikides kasutatavate vaktsiinide kohta

Iga Euroopa riik otsustab, mis vaktsiinid on riiklikus vaktsineerimiskavas ja mida rahastab riiklik tervishoiusüsteem.

Page last updated 13 Märts 2020