Kuidas vaktsiinid toimivad?

Iga viirus ja bakter tekitab immuunsüsteemis ainulaadse reaktsiooni, mis hõlmab teatud rakukogumit (nt T- ja B-rakke) vereringes, luuüdis ja kogu organismis

Vaktsiin stimuleerib immuunvastust ja organismi võimet teatud haigust hiljem nn mäletada, ilma tegelikult haigust põhjustamata.

Enamik vaktsiine sisaldab tavaliselt haigust põhjustava viiruse või bakteri tugevalt nõrgestatud või inaktiveeritud (hävitatud) vormi või viiruse või bakteri väikest osa. Seda nimetatakse antigeeniks.

Kui inimesele manustatakse vaktsiini, peab immuunsüsteem antigeeni võõraks. See aktiveerib immuunrakud, mis asuvad hävitama haigust põhjustavat viirust või bakterit ja tootma selle vastu antikehi. Antikehad on valgud, mis aitavad hävitada viirust või bakterit.

Hiljem tegeliku nakkusviiruse või ‑bakteriga kokku puutudes immuunsüsteem nn mäletab seda. Immuunsüsteem toodab seejärel kiiresti õigeid antikehi ja aktiveerib konkreetset viirust või bakterit hävitavad immuunrakud, et kaitsta inimest haiguse eest.

Immuunsus kestab tavaliselt aastaid, vahel isegi kogu eluea. Kestus on eri haiguste ja vaktsiinide korral erinev.

Vaktsineerimisel saadud immuunsus kaitseb peale vaktsineeritu ka vaktsineerimata inimesi kogukonnas, näiteks imikuid, kes on vaktsineerimiseks liiga noored. See nn kogukonnaimmuunsus toimib üksnes juhul, kui vaktsineeritud on piisavalt inimesi.

Haigestumise tõttu immuunseks muutunud isik aga asetab teised, vaktsineerimata inimesed, haigestumisohtu. Tal on ka risk saada tüsistusi.

How vaccines work
1. Antigeen 2. Antikehad 3. Immuunvastus

Mõned uuemad vaktsiinid ei sisalda antigeeni. Selle asemel sisaldavad nad n-ö juhiseid, mis ütlevad organismi rakkudele, kuidas tekitada antigeeni, mis on identne tegeliku viiruse väikese osaga.

Need juhised võivad olla

  • mRNA mRNA-vaktsiinis või
  • modifitseeritud, kahjutu viirus viirusvektoril põhinevas vaktsiinis.

Kui inimesele manustatakse mRNA-vaktsiini või viirusvektoril põhinevat vaktsiini, loevad teatud rakud neid juhiseid. Need rakud toodavad siis lühikest aega enne mRNA või kahjutu viiruse lagundamist antigeeni.

Inimese immuunsüsteem peab seejärel antigeeni võõraks, aktiveerides immuunrakud ja tekitades antikehi.

Mõned COVID-19 vaktsiinid toimivad mRNA või modifitseeritud viiruse kaudu. Alates märtsist 2021 Euroopa Liidus müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinidest on Cominarty ja Moderna mRNA-vaktsiinid ning Vaxzevria (varem COVID-19 Vaccine AstraZeneca) ja Janssen on viirusvektoril põhinevad vaktsiinid.

Page last updated 30 aprill 2021