Kuidas vaktsiinid toimivad?

Vaktsiinid stimuleerivad immuunsüsteemi reageerima viirusele või bakterile. See tekitab immuunsüsteemis n‑ö mälu. See võimaldab organismil „mäletada“ teatud viirust või bakterit, et organism saaks kaitsta end selle vastu ja ennetada selle tekitatavat haigust.

Enamik vaktsiine sisaldab viiruse või bakteri nõrgestatud või inaktiveeritud (hävitatud) vormi või viiruse või bakteri väikest osa, mis ei saa tekitada haigust. Seda nimetatakse antigeeniks.

Kui inimene saab vaktsiini, peab immuunsüsteem antigeeni võõraks. See aktiveerib immuunrakud nii, et need asuvad hävitama haigust põhjustavat viirust või bakterit ja tootma selle vastu antikehi.

See aktiveerib ka immuunrakud – T- ja B-rakud –, mida leidub veres, luuüdis ja kogu organismis.

Hiljem tegeliku viiruse või bakteriga kokku puutudes immuunsüsteem n‑ö mäletab seda.

Immuunsüsteem toodab seejärel kiiresti õigeid antikehi ja aktiveerib õiged immuunrakud hävitama seda viirust või bakterit. See kaitseb haiguse eest.

Eri vaktsiinid tekitavad erineva kaitsetaseme. Kaitse kestus sõltub ka haigusest, mille eest vaktsiin kaitseb. Mõni vaktsiin kaitseb haiguse eest ainult vähe aega ja vaja võib olla tõhustusannuseid; muud vaktsiinid võivad kaitsta kogu elu.

Peale vaktsineeritute endi kaitseb vaktsineerimine ka muid inimesi. Infektsiooniriski vähendades kaitseb see kaudselt ka kogukonna vaktsineerimata inimesi, näiteks lapsi, kes on vaktsineerimiseks liiga noored, või nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi.

See on kollektiivne immuunsus (teise nimetusega karjaimmuunsus), mille tekkimiseks on vaja, et piirkonnas oleks piisavalt vaktsineeritud inimesi.

Samas võivad inimesed, kellel tekib immuunsus haiguse läbipõdemise kaudu,

  • nakatada muid inimesi,
  • saada haiguse raskeid tüsistusi.
How vaccines work
1. Antigeen 2. Antikehad 3. Immuunvastus

Valgupõhised vaktsiinid

Valgupõhised vaktsiinid sisaldavad viiruse või bakteri valgu väikesi osi, mida immuunsüsteem peab võõraks.

Sellised vaktsiinid on näiteks tavalised gripi-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiinid.

Need vaktsiinid sisaldavad sageli viiruse pinnavalke. Pinnavalkude abil kinnitub viirus inimrakule ja nakatab selle. Samas on vaktsiinides need valgud valmistatud laboris, ainult stimuleerivad immuunsüsteemi ega põhjusta infektsiooni või haigust.

Valgupõhised vaktsiinid sisaldavad sageli adjuvante (lisaaineid). Need tugevdavad immuunsüsteemi vastust vaktsiinile ja tõhustavad kaitset.

Valgupõhiseid vaktsiine on kasutatud aastaid.

Viimastel aastatel on Euroopa Liit (EL) heaks kiitnud uusi valgupõhiseid vaktsiine, muu hulgas COVID-19 eest kaitsva vaktsiini.

mRNA- ja viirusvektorvaktsiinid

Valgu asemel sisaldavad mRNA- ja viirusvektorvaktsiinid juhiseid inimrakkudele, kuidas toota antigeenvalku. Neid juhiseid on kaht liiki:

  • molekul nimetusega informatsiooni-ribonukleiinhape (mRNA);
  • geneetiline teave kahjutus vektorviiruses, mida on muudetud nii, et see ei saa tekitada haigust.

Kui inimene saab mRNA-vaktsiini või viirusvektoril põhinevat vaktsiini, loevad teatud rakud neid juhiseid. Need rakud toodavad seejärel lühikest aega antigeenvalku ja selle järel lagundavad mRNA või kahjutu viirusvektori.

Immuunsüsteem peab organismi enda rakkude toodetud antigeenvalku võõraks, aktiveerib immuunrakud ja toodab antikehi.

Teadlased on arendanud mRNA- ja viirusvektorvaktsiine aastakümneid, saavutades olulise edasimineku 2010. aastatel.

Pärast täiendavaid investeeringuid COVID-19 pandeemia alguses 2020. aastal olid esimesed neli ELis heaks kiidetud COVID-19-vastast vaktsiini kas mRNA- või viirusvektorvaktsiinid.

Nimetatud vaktsiinide ja nende ELis heakskiitmise lisateave on siin: COVID-19 vaktsiinid.

COVID-19 vaktsiinid

Lisateave selle kohta, kuidas COVID-19 vaktsiinid toimivad, kuidas neid välja töötatakse ja heaks kiidetakse ning kuidas kontrollitakse nende ohutust.

Vaktsiini koostisosad

Vaktsiinid sisaldavad koostisosi, mis soodustavad immuunvastuse teket ja hoiavad toote stabiilsena.

Page last updated 6 aprill 2022