Kuidas vaktsiinid toimivad?

Iga viirus ja bakter tekitab immuunsüsteemis ainulaadse reaktsiooni, mis hõlmab teatud rakukogumit (nt T- ja B-rakke) vereringes, luuüdis ja kogu organismis

Vaktsiin stimuleerib immuunvastust ja organismi võimet teatud haigust hiljem nn mäletada, ilma tegelikult haigust põhjustamata.

Vaktsiinid sisaldavad tavaliselt haigust põhjustava, nõrgestatud või inaktiveeritud (hävitatud) viiruse või bakteri tüüpi või väikest osa. Seda nimetatakse antigeeniks.

Kui inimesele manustatakse vaktsiini, peab immuunsüsteem antigeeni võõraks. Immuunrakke õpetatakse hävitama haigustekitajat ja tootma selle vastu antikehi. Antikehad on valgud, mis aitavad hävitada nakkusetekitajat.

Hiljem tegeliku nakkusviiruse või ‑bakteriga kokku puutudes immuunsüsteem nn mäletab seda. Immuunsüsteem toodab seejärel kiiresti õigeid antikehi ja aktiveerib konkreetset viirust või bakterit hävitavad immuunrakud, et kaitsta inimest haiguse eest.

Immuunsus kestab tavaliselt aastaid, vahel isegi kogu eluea. Kestus on eri haiguste ja vaktsiinide korral erinev.

      How vaccines work
      1. Antigeen 2. Antikehad 3. Immuunvastus

       

      Vaktsineerimisel saadud immuunsus kaitseb peale vaktsineeritu ka vaktsineerimata inimesi kogukonnas, näiteks imikuid, kes on vaktsineerimiseks liiga noored. See nn kogukonnaimmuunsus toimib üksnes juhul, kui vaktsineeritud on piisavalt inimesi.

      Haigestumise tõttu immuunseks muutunud isik aga asetab teised, vaktsineerimata inimesed, haigestumisohtu. Tal on ka risk saada tüsistusi.

        Vaktsiini koostisosad

        Peale vähemalt ühe antigeeni on vaktsiinis ka muid koostisosi. Need on järgmised…

        Page last updated 13 Märts 2020