Gripp

Teabeleht

Mis on gripp?

Gripp on gripiviirusega nakatumisest tingitud nakkuslik hingamisteede haigus. Euroopas esineb grippi iga-aastaste epideemiatena talvehooajal.

Hinnatakse, et hooajalise gripi viirustega nakatub Euroopa Liidus (EL) / Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) igal aastal kuni 50 miljonit inimest.

Ka loomad võivad nakatuda grippi (näiteks linnu- ja seagrippi) ning mõnikord võib nakkus levida neilt inimestele.

Lisaks hooajalistele gripiepideemiatele võivad aeg-ajalt tekkivad uued gripiviirused põhjustada pandeemiaid. Pandeemia tähendab uue inimeste gripiviiruse ülemaailmset levikut.

Symptoms of influenza

Mis on gripisümptomid?

Kõik gripiviirusega nakatunud ei haigestu. Haigestunutel esinevad enamasti järgmised sümptomid:

  • palavik
  • peavalu
  • lihasevalu
  • üldine halb enesetunne
  • ninavoolus
  • kurguvalu
  • köha

Haiguse raskus on väga varieeruv, sümptomiteta kuni raske seisundini. Kui tüsistusi ei ole, kaovad sümptomid iseenesest tavaliselt nädala jooksul.

Father and child

Mis on gripitüsistused?

Gripitüsistused on näiteks kopsupõletik ja entsefaliit (peaaju põletik).

Haigus kulgeb raskelt ja tüsistustega enamasti imikutel, nõrga tervisega eakatel ja teatud meditsiinilistes riskirühmades. Samas ei ole ligikaudu pooltel intensiivravi vajavatel lastel ja tööealistel täiskasvanutel varasemaid terviseprobleeme.

Kuidas gripp levib?

Levik toimub peamiselt nakatunud patsientide eritistega, nt köhimisel või väljahingamisel õhku sattuvate piiskadega vahetu kokkupuute kaudu. Gripp võib levida ka nakatunu eritistega saastunud käte, taskurättide ja pindade kaudu.

Kes võivad grippi nakatuda?

Igal aastal haigestub grippi ligikaudu 20% elanikkonnast, kuid sümptomid tekivad nakatunutest veerandil.

Lapsed nakatuvad veidi sagedamini kui täiskasvanud, sest nende immuunsüsteem alles areneb. Samuti nakatuvad lapsed sagedamini sellepärast, et neil on halvemad hügieeniharjumused.

Suurema riskiga rühmad on:

  • eakad
  • mis tahes vanuses inimesed, kellel on kroonilisi meditsiiniseisundeid (nt südamehaigus, kopsude ja hingamisteede probleemid, diabeet, immuunsüsteemi haigused)
  • rasedad
  • alla 5-aastased lapsed

Nendel inimrühmadel tekib raske haigus tõenäolisemalt kui muidu tervetel.

process of vaccination illustration

Kuidas grippi ennetada?

Tõhusaim gripiennetuseviis on vaktsineerimine. ELi liikmesriigid soovitavad, et hooajalise gripi vastu vaktsineeriksid end riskirühmad, näiteks vähemalt 50–65-aastased (olenevalt riigist) ja krooniliste seisunditega inimesed.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja EL (1) soovitavad riikidel ka suurendada tervishoiutöötajate vaktsineeritust. Enamik ELi liikmesriikide järgib WHO soovitust vaktsineerida rasedaid ja mõni järgib ka soovitust vaktsineerida terveid 6 kuu kuni 5 aasta vanuseid lapsi.

Hooajalise gripi vaktsiine tuleb igal aastal ajakohastada, sest gripiviirused muutuvad pidevalt.

Kuidas grippi ravitakse?

Enamasti soovitatakse gripipatsientidel olla voodis ja juua sümptomite leevendamiseks palju vedelikku. Koju jäämine vähendab ka teiste nakatamise riski. Patsientidel soovitatakse seisundi halvenemisel pöörduda arsti poole.

Gripi vastu on olemas ka ohutud ja tõhusad ka viirusvastased ravimid, mida tuleb võtta võimalikult kiiresti pärast haiguse algust. Üldiselt soovitatakse neid kasutada haiglaravi, raskete või kiiresti progresseeruvate juhtude ja suure riskiga rühmade korral. (2).

Osal gripipatsientidest võivad tekkida ka bakteriaalsed tüsistused, mida tuleb ravida antibiootikumidega.

NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

Muud teabelehed

Läkaköha

Olulised faktid läkaköha, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.

Leetrid

Olulised faktid leetrite, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.

Page last updated 7 Nov 2022