Difteeria
Mis on difteeria?
Difteeria on raske haigus, mida põhjustab bakter Corynebacterium diphtheriae (mõnikord ka Corynebacterium ulcerans), mis moodustab kolooniaid kurgu ja ülemiste hingamisteede limaskestadel ning võib toota toksiini, mis mõjutab muid elundeid.
Mis on difteeria sümptomid?
Difteeriabakteriga nakatunud inimestel võivad tekkida sümptomid või mitte, kuid nad kannavad baktereid ja võivad nakatada teisi.
- Enamikul difteeriaga inimestest tekib hingamisteede infektsioon, mis ilmneb esimestel haiguspäevadel kurguvalu ja väikse palavikuna. Kergetel haigusjuhtudel ei teki edasisi sümptomeid.
- Raskema haiguse korral tekib tihke katt. See võib olla paikne, näiteks ainult kurgumandlitel või neelus, kuid võib katta suure osa patsiendi hingamisteedest. Raskematel juhtudel võib tekkida nn härjakael (sh kõriturse).
- Difteeria võib tekitada nahakahjustusi – halli membraaniga kaetud haavandeid, mis ei parane. Neid esineb rohkem vaestel, kodututel või uimastitarbijatel.
Mis on difteeria tüsistused?
Isegi ravi korral sureb hingamisteede difteeriaga patsientidest ligikaudu kümnendik. Difteeria tõttu suremise kõige tavalisem põhjus on südameprobleemid. Difteeria võib põhjustada ka toksiinide vabanemist vereringesse ja kudedesse. See võib tekitada ulatuslikke elundikahjustusi. Tekkida võivad ka südame- ja neuroloogilised tüsistused, näiteks halvatus.
Kuidas difteeria levib?
Difteeria levib nakatunute hingamisteedest lenduvate piisakeste kaudu, eelkõige köhimisel ja aevastamisel. Kui haigus kahjustab nahka, võib haigus levida kokkupuutel nakatunu haavade või nahakahjustustega.
Ravi puudumisel võivad difteeriaga inimesed olla nakkusohtlikud kuni neli nädalat ja bakterite kandjad veel kauem, isegi kui neil ei ole sümptomeid.
Difteeria nahavormi esineb enamasti inimestel, kes on vaesed, kodutud või uimastitarbijad. Infektsiooni riskitegurid on ka reisimine, lähedane kokkupuude veistega ja töötlemata piimatoodete söömine.
Kes võib nakatuda difteeriaga?
Difteeriainfektsiooni risk on vaktsineerimata inimestel, kes on olnud lähedases kokkupuutes nakatunuga.
Kuidas difteeriat ennetada?
On olemas tõhus difteeriavastane vaktsiin ja massvaktsineerimine on tugevalt vähendanud haigusjuhte Euroopas ja kogu maailmas. Difteeriavastane vaktsineerimine on osa rutiinsetest immuniseerimiskavadest ja vaktsiin manustatakse koos teiste haiguste vastaste vaktsiinidega. Difteeriajuhtude arv võib siiski taas suureneda, kui vaktsineeritus väheneb.
Kuidas difteeriat ravitakse?
Difteeriat saab ravida antitoksiini ja antibiootikumidega. Difteeriasse nakatunuga koos elavad inimesed võivad saada ennetava antibiootikumikuuri.