COVID-19 faktid

Mis on COVID-19?

COVID-19 on haigus, mida seostatakse raske ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2-ga (SARS-CoV-2). SARS-CoV-2 on uus koroonaviiruse tüvi, mida ei ole inimestel tuvastatud enne 2019. aasta detsembrit. Koroonaviirusi on mitut tüüpi. Kuigi need levivad enamasti loomadel, võib mõni nakatada ka inimesi.

2019. aasta lõpus alanud COVID-19 puhangu kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) 11. märtsil 2020 pandeemiaks (1). See on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.

Symptoms of COVID-19

Mis on COVID-19 sümptomid?

COVID-19 raskus varieerub sümptomite täielikust puudumisest (asümptomaatiline) kuni järgmiste nähtude ilmnemiseni:

  • palavik,
  • köha,
  • kurguvalu,
  • maitse- ja/või lõhnataju muutus või kadumine,
  • üldine nõrkus,
  • kõhulahtisus,
  • väsimus,
  • lihasevalu.

Rasketel juhtudel võivad sümptomid olla näiteks järgmised:

  • raske kopsuinfektsioon,
  • sepsis ja septiline šokk – generaliseerunud infektsioon ja põletikureaktsioon;

kõik need vajavad eriravi ja -tuge.

Patsiendi seisund võib kiiresti halveneda, sageli haiguse teisel nädalal.

Mis on COVID-19 tüsistused?

Teatud protsent COVID-19-ga patsiente vajab haiglaravi, osa isegi intensiivravi, mõnikord pikaajalist. Inimesed, kellel tekivad rasked hingamisteede sümptomid, võivad vajada juhitavat hingamist, mis võib suurendada nende vastuvõtlikkust sekundaarsetele bakterinfektsioonidele. COVID-19 patsientidel võib suurenenud hüübivuse tõttu tekkida tüsistusi, näiteks insult või südameinfarkt. Mõnel patsiendil tekivad neuroloogilised sümptomid, näiteks isiksuse või teadvusseisundi muutused.

Hospitaliseerimisjuhtude arv suureneb kiiresti koos vanusega, eriti vähemalt 60-aastastel ning kaasuvate terviseprobleemidega inimestel.

COVID-19 korral suureneb suremisrisk kiiresti koos vanusega ja on oluliselt suurem kui gripi korral. Üha enam on selge, et osal patsientidest võib esineda COVID-19 infektsiooni pikaajalisi toimeid, näiteks hingamisraskusi ja südame löögisageduse suurenemist.

Transmission of COVID-19

Kuidas COVID-19 levib?

Kuigi arvatakse, et nahkhiired on viiruse algne peremeesorganism, levib viirus nüüd ka inimeselt inimesele.

Praegu hinnatakse, et ennetusmeetmeid võtmata nakatab üks nakatunu keskmiselt kaht kuni kolme inimest.

Viirus kandub edasi peamiselt piiskade ja aerosoolidega: aevastamisel, köhimisel või teistega lähedalt suhtlemisel (tavaliselt siis, kui ollakse üksteisest alla 2 meetri kaugusel). Piisku võidakse sisse hingata või need võivad langeda pindadele, millega muud inimesed võivad kokku puutuda, nakatudes hiljem nina, suu või silmade puudutamise kaudu. Viiruse ülekanne nakatunud isikult võib toimuda ka 2 päeva jooksul enne sümptomite ilmnemist.

Viirus võib püsida pindadel mitmest tunnist (vasel või papil) mitme päevani (plastil või roostevabal terasel).

COVID-19 peiteaeg (ajavahemik viirusega kokkupuutest sümptomite ilmnemiseni) on praegustel hinnangutel keskmiselt 5–6 päeva, tavaliselt peaaegu alati 1–14 päeva.

Risk groups of COVID-19

Kes võib nakatuda COVID-19-ga?

COVID-19-ga võib nakatuda igaüks, kuid mõnel elanikkonnarühmal on raske haiguse tekke risk suurem. Lastel on sümptomid enamasti kergemad kui täiskasvanutel.

Rahvarohketes siseruumides võib tekkida COVID-19 puhanguid, näiteks on teatatud puhangutest vanglates, rändajakeskustes ja toidukäitlusettevõtetes. On võimalik, et külm ja niiske õhk suurendab ülekande ohtu.

Raske COVID-19 haiguse risk on suurem järgmistel rühmadel:

  • vähemalt 60-aastased;
  • inimesed, kellel on kaasuvaid terviseprobleeme, näiteks rasvumine, kõrge vererõhk, diabeet, südame-veresoonkonna haigus, krooniline hingamisteede haigus või nõrgenenud immuunsüsteem.
Prevention of COVID

Kuidas COVID-19-t ennetada?

COVID-19 vaktsiinid muutusid ELis/EMPs esimest korda kättesaadavaks 2020. aasta detsembri lõpus.

Avalikes kohtades on soovitatav hoida füüsilist distantsi (vähemalt 1 m, soovitatavalt 2 m) ning vältida suurte inimrühmade kogunemist, et vähendada piiskade kaudu nakatumise ohtu.

Ülevaade meetmetest, mida inimesed ja kogukonnad saavad võtta COVID-19 leviku aeglustamiseks: Infograafik: Mittefarmatseutilised meetmed.

Viirus satub organismi silmade, nina või suu kaudu, seega on oluline vältida näo puudutamist pesemata kätega. Kõikjal on soovitatav pesta käsi vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit või puhastada käsi hoolikalt alkoholipõhiste lahuste, geelide või salvrättidega.

Treatment of COVID-19

Kuidas seda ravitakse?

Teadlased ja arstid uurivad praegu mitut võimalikku COVID-19 raviviisi.

Tervishoiuteenuste osutajad ravivad enamasti pigem COVID-19 sümptomeid kui viirust ennast, andes toetavat ravi (nt hapnikuravi, vedelikravi), mis võib olla väga efektiivne.

Raskes ja kriitilises seisundis patsientide jaoks toimuvad mitme viirusvastase ravimi uuringud, kuid nende kasutamine vajab veel põhjalikumat hindamist. Toimub mitu rahvusvahelist kliinilist uuringut eri ravimite ja antikehade efektiivsuse hindamiseks.

Uusim teave COVID-19 ravi kohta on Euroopa Ravimiameti (EMA) veebilehel:  „COVID-19 ravi ja vaktsiinid“

Lisateave

 

--------------------------------------------------------------------

Viide:

(1) WHO peadirektori avasõnad COVID-19-teemalisel pressikonverentsil, 11. märts 2020: https://www.who.int/dg/speeches/detail/who-director-general-s-opening-remarks-at-the-media-briefing-on-covid-19---11-march-2020 (EN)

 

NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

COVID-19 vaktsiinid

Euroopa Liit vastutab ohutute ja efektiivsete COVID-19 vaktsiinide üldsuseni jõudmise eest ELis/EMPs. Euroopa Komisjon andis COVID-19 vaktsiinide müügiload pärast Euroopa Ravimiameti hinnangut ja konsulteerimist ELi liikmesriikidega. Esimesed vaktsiinid manustati 2020. aasta lõpus.